Üks tont käib ringi mööda Euroopat – tõlketont
(vabandades Karl Marxi ja Jacques Derrida ees)
Ajaloo ja Tõlke Võrgustik koondab teadlasi ja tõlkijaid, kes on huvitatud sellest, kuidas ajalugu on seotud tõlkimisega ja tõlkimine ajalooga.
(A) Väidame, et
1. tõlkimine ja tõlgendamine kujundavad otsustavalt ajalugu ning ajalooline kontekst on tõlkimise ja tõlgendamise mõistmiseks hädavajalik;
2. üleilmset ja ühtset tõlkelugu ei ole; küll aga põhineb iga tõlge ajalool;
3. ajalookirjutus on tõlgendus ja tõlgendus on tõlkimise vorm;
4. tõlkimine ei ole läbipaistev keeleline toiming.
(B) Lähtudes eeldusest, et tõlkimiseta pole ajalugu ja ajaloota ei ole tõlget, arvame, et mõlemad uurimisvaldkonnad saavad teineteist täiendada, sest mõlemad:
5. püüavad minevikust aru saada, tuginedes tõendite rangele analüüsile;
6. uurivad seda, kuidas keel ise on ajalukku sisse kirjutatud, ning tegelevad diskursuste, võimu ja asümmeetriliste suhete teemadega.
(C) Püüame:
7. edendada lähenemisviisi, kus tõlkimine on nii ajaloolise analüüsi peamine kategooria kui ka ajalooliselt spetsiifiline praktika;
8. historiseerida mitte ainult oma uurimisobjekti, vaid ka kasutatavaid kontseptuaalseid mõisteid;
9. käsitleda ajalugu rahvusülesest ja võrdlevast perspektiivist; tuua kokku teadlasi, kes kasutavad niisugust lähenemist.
Miks nüüd? Ajaloo ja Tõlke Võrgustik on vastus tõlkimise ja tõlgendamise ajaloo kasvavale olulisusele nii tõlkeuuringutes kui ka ajalooteadustes. Viimase kümne aasta jooksul on märgatavalt tõusnud huvi suulise ja kirjaliku tõlke ajaloolise uurimise ning sellega tõstatuvate teoreetiliste ja metodoloogiliste küsimuste vastu. Sama avaldub ka teistes distsipliinides, kus üha rohkem kasutatakse tõlke mõistet kas metafoori või paradigmana.
Kellele? Meie eesmärk on kaasata teadlasi ja praktikuid kõigist maailma piirkondadest, erinevatest intellektuaalsetest ja kultuurilistest traditsioonidest ning paljudest distsiplinaarsetest ja institutsionaalsetest taustadest nagu näiteks suuline ja kirjalik tõlge, ajalugu, kirjandusteadus, folkloristika, keeleteadus, kultuuriuuringud, sotsioloogia, antropoloogia, religiooniuuringud, rahvusvahelised suhted, filosoofia, arhiivindus, museoloogia või mis tahes muu valdkond, kus on asjakohane rahvusülene ja võrdlev perspektiiv.